9 kaasaegset prantsuskeelset autorit, keda eesti keeles lugeda

Tahaksite lisaks prantsuse kirjandusklassikutele kedagi uut avastada? Kaasaja kirjandusmaastiku ja kirjandussügise kõlavatest nimedest rohkem teada saada? Siin on väike valik praegustest tuntumatest prantsuskeelsetest autoritest, keda ka eesti keelde tõlgitud on.

 

1) Amélie Nothomb  

Belgia kirjanik Amélie Nothomb avaldas esimese romaani "L’hygiène de l’Assassin" 1992. aastal. Teost saatis otsemaid suur edu ning sellest ajast peale ilmub Nothombil üks raamat aastas. Ka ta ise sõnab, et on kirjutamise järele hull. Kirjanikku on paljuski inspireerinud tema enda elu, eriti lapsepõlvereisid koos diplomaadist isaga.

Nothombi karjääri üheks tipphetkeks on 1999. aasta Prantsuse Akadeemia grand prix, mille tõi talle “Stupeur et tremblements” ("Jahmatus ja värinad"). 2000. aastal ilmunud autobiograafilises teoses "Métaphysique des tubes“ ("Jumala lapsepõlv”) meenutab Nothomb oma esimest kolme eluaastat, võrreldes end toruga.

Tänavuse kirjandussügise trükivärske romaan "Prénoms épicènes" on järjekorras kahekümne seitsmes. Üks on kindel - Nothombi ekstsentriline sulg tekitab jätkuvalt elevust ja vastukaja nagu algusaegadelgi.

EESTI KEELES ILMUNUD:
  • Le Sabotage amoureux, 1993 („Armastuse sõda“, tõlkinud Helle Michelson, Varrak 2009)
  • Stupeur et tremblements, 1999 („Jahmatus ja värinad“, tõlkinud Eva Koff, Varrak 2006)
  • Métaphysique des tubes, 2000 („Jumala lapsepõlv“, tõlkinud Tiina Jaksman, Varrak 2004)
  • Barbe-bleue, 2012 ("Sinihabe", tõlkinud Pille Kruus, Tänapäev 2013)
  • La nostalgie heureuse, 2013 ("Helge nostalgia", tõlkinud Pille Kruus, Tänapäev 2005)

 

2) Marc Dugain

Marc Dugain on sündinud Senegalis ja töötanud kunagi hoopis ettevõtte juhina. 35-aastaselt jõudis ta esimese romaanini, mille kriitikud soojalt vastu võtsid -  "La chambre des officiers" (1998) pälvis 18 kirjanduspreemiat ning vändati ka filmiks.

Sellest sai alguse dokumentaalsete lähiajalooliste kirjutiste seeria. Tõsielulised kangelased, traagilised lood ja tihti USAd käsitlevad teemad on toonud kirjanikule truu lugejaskonna. Dugaini 2018. aasta kirjandussügise romaan kannab pealkirja “Intérieur jour”.

EESTI KEELES ILMUNUD
  • Avenue des géants, 2012 (“Hiiglaste avenüü”, tõlkinud Ena Mets, Eesti Raamat 2015)
  • L’emprise, 2014 (“Mõjuvõim”, tõlkinud Kaja Riesen, Eesti Raamat 2016)

 

3) Fred Vargas

Fred Vargas, kodanikunimega Frédérique Audoin-Rouzeau, sai tuntuks tänu krimiromaanidele, kus juhtmeid lahendab komissar Adamsberg. Vargase stiil on ühteaegu luuleline ja naljakas, pakkudes raamatusõbrale põhjalikult läbi mõeldud tegelaste ja süžeeliiniga jutustusi. Auhindadega pärjatud Vargase ei löö laineid mitte üksnes Prantsusmaal - tegu on ühe tõlgituma ja müüduma prantsuse autoriga Euroopas.

EESTI KEELES ILMUNUD:
  • Debout les morts, 1995 ("Elus või surnud",tõlkinud Anti Saar, Varrak 2008)
  • Un peu plus loin sur la droite, 1996 ("Natuke edasi, paremat kätt", tõlkinud Helva Payet, Varrak 2010)
  • Sans feu ni lieu, 1997 ("Ei mingit asu", tõlkinud Anti Saar, Varrak 2011)
  • L'Homme aux cercles bleus, 1996 ("Kriidiringimees", tõlkinud Madis Jürviste, Varrak 2015)
  • L’homme à l’envers, 1999 ("Libahunt", tõlkinud Madis Jürviste, Varrak 2017)

 

4) Anna Gavalda

Anna Gavalda stiili iseloomustavad huumor, lihtsus ja õrnus. Gavalda jõudis pidada väga erinevaid ameteid, enne kui kirjanikukutsumusele järgnes. Gavalda tegi debüüdi 1999. aastal novellikogumikuga “Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks”, mida on müüdud 1 885 000 eksemplari ja tõlgitud 27 keelde. Just selle kogumikuga võitiski ta prantslaste südame.

Gavalda kolmas romaan “Koos, see on kõik!” on siiani tema edukaim. Sellest on valminud ka film, peaosades nimekad Audrey Tautou ja Guillaume Canet.

Muide, pole sugugi võimatu, et te end tema jutustustes ära tunnete, sest Gavalda jaoks on tähtis kujutada päris inimeste päris elu. See kehtib ka tema viimase teose "Fendre l’armure" puhul.

EESTI KEELES ILMUNUD:
  • Je voudrais que quelqu’un m’attende quelque part, 1999 ("Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks", tõlkinud Mariliin Vassenin, Pegasus 2005)
  • L’echappée belle, 2001 ("Näpatud tunnid", tõlkinud Pille Kruus, Pegasus 2010)
  • Je l’aimais, 2002 ("Ma armastasin teda", tõlkinud Triinu Tamm, Pegasus 2006)
  • Ensemble c’est tout, 2004 ("Koos, see on kõik", tõlkinud Pille Kruus, Pegasus 2008)
  • La consolante, 2008 ("Lohutaja", tõlkinud Stella Timmer, Pegasus 2011)

 

5) Leïla Slimani

Leïla Slimani on prantsuse-maroko päritolu kirjanik-ajakirjanik. Tema debüütromaan "Dans le jardin de l’ogre" ilmus 2014. aastal, pälvides kriitikute tähelepanu.

Slimani teine romaan "La chanson douce" ("Hällilaul") pärjati 2016. aastal juba nimeka Goncourt’i preemiaga. Teos käsitleb läbi psühholoogilise analüüsi inimestevahelisi sõltuvussuhteid kaaegses perekonnas ning sotsiaalse viletsuse probleemi.

Alates 2017. aastast on Slimani Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni otsene esindaja Rahvusvahelises Frankofoonia Organisatsioonis.

EESTI KEELES ILMUNUD:
  • La chanson douce, 2016 ("Hällilaul", tõlkinud Sirje Keevallik, Tänapäev 2018)

 

6) Michel Houellebecq

Kõmuline ja vastuoluline Michel Houellebecq sai laiema avalikkuse ees tuntuks proosateostega. 1994. aastal ilmus tema debüütromaan "L’extension du domaine de la lutte" ("Võitlusvälja laienemine").

1998. aastal ilmunud teine romaan "Les particules élémentaires" ("Elementaarosakesed") tekitas kirjandusteose kohta enneolematult suurt meedia vastukaja. Mõnevõrra üllatuslikult ei pälvinud "Elementaarosakesed" Goncourt’i preemiat, küll aga sai Houellebecq maineka autasu 2010. aastal romaani "La carte et le territoire" ("Kaart ja territoorium") eest.

Houellebecqi teoste teemadena võib välja tuua inimese loomalikkuse, majandusliku ja seksuaalse liberalismi ning religiooni.

EESTI KEELES ILMUNUD:
  • H.P. Lovecraft. Contre le monde, contre la vie, 1991 (essee "H. P. Lovecraft : maailma vastu, elu vastu", tõlkinud Heli Allik, Kultuurileht 2016)
  • Extension du domaine de la lutte, 1994 ("Võitlusvälja laienemine", tõlkinud Triinu Tamm, Varrak 2005)
  • Les Particules élémentaires, 1998 ("Elementaarosakesed", tõlkinud Indrek Koff, Varrak 2008)
  • Plateforme, 2001 ("Platvorm", tõlkinud Indrek Koff, Varrak 2016)
  • La Possibilité d'une île, 2005 ("Saare võimalikkus", tõlkinud Triinu Tamm, Varrak 2015)
  • La carte et le territoire, 2010 ("Kaart ja territoorium", tõlkinud Indrek Koff, Varrak 2013)
  • Soumission, 2015 ("Alistumine", tõlkinud Triinu Tamm, Varrak 2016)

 

7-9) Trio Prantsuse müügiedetabelite tipus: Guillaume Musso, Marc Lévy ja Michel Bussi

Prantsusmaal on võimatu astuda raamatupoodi, ilma et kohtuks Musso, Lévy või Bussiga. Millega need kirjanikud silma paistavad? Lihtsus ja modernsus, sekka armastust ja põnevust, aeg-ajalt ka fantaasiat. Bussi krimkad erinevad ülejäänud kahe autori käekirjast, ent kõiki kolme ühendab meisterlikkus ootamatute lõpplahenduste peale.

Kirjanduskriitikud ei laula kolmikule alati kiidulaulu, aga prantslased on nende ustavad lugejad ning ka välismaal läheb müük hästi. Kõigil ilmub aastas üks uus teos, mis on raamatupoodides alati oodatud suursündmus.

EESTI KEELES ILMUNUD:

Guillaume Musso

  • Et après…, 2004 ("Mis saab pärast", tõlkinud Marja Liidja, Ersen 2018)
  • Je reviens te chercher, 2008 ("Tulen ikka su juurde", tõlkinud Kaja Riesen, Eesti Raamat 2009)
  • L'appel de l'ange, 2011 ("Ingli kutse", tõlkinud Margot Endjärv, Eesti Raamat 2012)
  • Central Park, 2014 ("Central Park", tõlkinud Marja Liidja, Ersen 2016)

Marc Lévy

  • Et si c’était vrai, 2000 ("Ja kui see olekski tõsi", tõlkinud Laine Hone, Varrak 2001)
  • Les enfants de la liberté, 2007 ("Vabaduse lapsed", toimetaja Ele Ainsoo, Eesti Ajalehed 2010)
  • Le voleur d’ombres, 2010 ("Varjuvaras", tõlkinud Krista Liidaru, Ersen 2016)
  • Elle et lui, 2015 ("PS. Pariisist", tõlkinud Tiina Kanarbik, Ersen 2018)

Michel Bussi

  • Nymphéas noirs, 2011 ("Mustad vesiroosid", tõlkinud Madis Jürviste, Varrak 2017)
  • Un avion sans elle, 2012 ("Leidlaps lumetormist", tõlkinud Madis Jürviste, Varrak 2016)

 

PS. Kes prantsuse keelt harjutada soovivad, siis IFE blogis on soovitused, kust Tallinnas neid raamatuid originaalkeeles leida võib.

Loe artiklit teises keeles: Français, Русский,

Näitus “Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis” jõuab Eestisse!

12. Oktoober 2018 / 3. Veebruar 2019 - Tallinn

12. oktoobrist 2018 - 03. veebruarini 2019 on Kumu kunstimuuseumi suures saalis Eesti, Läti ja Leedu 100. sünnipäevale pühendatud suurnäitus "Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis". Näitus oli 10. aprillist - 15. juulini üleval Pariisis mainekas  Orsay Muuseumis prantsuskeelsena...

Loe edasi

kunst